- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naftasõltuvusest on raske vabaneda
„Kui sa pead otsuseid tegema, olles ise samal ajal surve all, teed sa tõenäoliselt vale valiku“, ütles Al Aufi 3. märtsil toimunud paneelarutelul, kus räägiti nafta hinna teemadel. Al Aufi lisas, et Omaani tulud sõltuvad liiga suurel määral nafta hinnast.
Omaan pole aga üksi, on veel teisigi riike. Nimelt pole enamik Pärsia lahe äärseid riike püüdnud luua alternatiivseid sissetulekuallikaid, mis muudab nad nafta hinnast äärmiselt sõltuvaks. Selle asemal pillati naftast saadavat raha igale poole – ehitati taevasse kõrguvaid torne ning rajati tehissaari. Need riigid on tõenäoliselt maha maganud võimaluse pageda nii-öelda naftalõksust, nagu seda on teinud Mehhiko ja Malaisia.
„Kui nafta hind on 60 dollarit barrel ning riiklikud kulutused väga kõrgel tasemel, pole see sugugi jätkusuutlik,“ lausus HSBC peaökonomist Simon Williams. Brenti toornafta hind on langenud võrreldes möödunud aasta juunikuuga umbes poole võrra.
Kuuest riigist koosnev Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikide eelarvedefitsiit on tänavu 6%. Tavaliselt on eelarve ülejääk jäänud 10% juurde. Majanduskasvuks ennustatakse tänavu 3,4%, eelmisel aastal oli see olnud 3,7%.
Lähis-Idas toimuvad tormilised sündmused muudavad ka majanduspoliitikas muutuste tegemise keerukaks. GCC riikidel on raskusi Iraanis mõjuvõimu säilitamisega ning seisavad silmitsi uute ohtudega ISISe ja Iraagi suunalt.
„Sellised režiimid kipuvad olema väga riskikartlikud ning regionaalne poliitiline õhkkond on praegu liiga närvesööv, et valitsused saaksid koheselt midagi ette võtta,“ lausus uuringufirma Teneo Intelligence uuringute juht Crispin Hawes. „Keskkond pole kunagi piisavalt stabiilne, et teha suuremaid struktuurseid reforme.“
Tulenevalt Araabia Kevadest tõstsid valitsused avaliku sektori palgakulutusi, toetuseid ning kaitsekulutusi. Investeeriti peamiselt infrastuktuuri, ent ei kasutatud võimalust, et investeerida alternatiivsetesse välisvaluuta allikatesse. Nafta tulud moodustavad endiselt lõviosa riigi sissetulekutest, Saudi Araabia puhul näiteks 90%.
Naftasõltuvuse vähendamine on äärmiselt keerukas ning tuleneb sellest, missugused reformid on enne hinnašokki suudetud paika panna. IMF on viidanud selles vallas edukatele riikidele nagu Malaisia, Mehhiko ja Indoneesia.
Hawesi hinnangul pole enamik GCC riike suutnud teha piisavalt, et oma majandusi mitmekesistada. „Võiks ju väita, et avaliku sektori kasv on majanduse mitmekesistumise märk, ent tegelikult pole see nii,“ lisas ta.
Aktsiainvestorite jaoks on Pärsia lahe riikidest saanud pigem investeerimise puhvertsoon.
EFG-Hermesi strateeg Simon Kitchen lausus, et tegu on märkimisväärse muudatusega ning et investorid pole olnud varem kunagi nii nafta hinna teadlikud kui nüüd.
Hetkel kuum
Standard & Poor alandas möödunud kuul Omaani ja Bahreini krediidireitingut. Samuti hindas S&P Saudi Araabia väljavaateid negatiivseks ning hoiatas, et kuningriik võib kaotada oma AA-reitingu.
Pärsia lahe riigid on korduvalt viidanud, et on panustanud viimasel kümnendil ka sellele, et majandus poleks enam üksnes nafta-keskne. IMFi uuring on selle ära märkinud ning ühtlasi teada andnud, et nimetatul on omad piirid. Nimelt viitab IMF, et ka nimetatud majanduse „mitmekesistamine“ on seotud kaudselt ikkagi nafta hinnaga.
IMF soovitab, et riigid peaksid suurenama tootmist ja eksporti, vähendama energiatoetusi ning valitsuse töökohti.
Pärsia lahe riigid päästaks dilemmast nafta hinna naasmine oma tavapärasele tasemele. Pealegi tuleb mingi osa naftaga seotud sissetulekutest ka pikaaegsetest lepingutest, mis muudab näiteks Katari positsiooni vähem haavatavaks.
Omaani keskpanga juhtkonna liige Hatem Al-Shanfari lausus, et nafta hind on olnud riigi jaoks nii õnneks kui õnnetuseks. „Plusspool on see, et me oleme teinud suuri edusamme, mis puudutavad sotsiaalvaldkonda. Teisalt oleme me muutunud naftast liiga sõltuvaks ning me pole selles osas just eriti suuri edusamme võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga teinud.“
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele